Tuesday, December 13, 2016

Sõõlamise sõna

Sõõlamise sõna kasutamiseks tegi ettepaneku eesti kirjanik ja tõlkija Peep Ilmet, kes sõna algse tähenduse juurde jõudis järgmiselt: „Sõõla ja sõõlamise puhul oli küll nii, et me otsisime sobivat vastet võõrsõnale analüüs, analüüsima. Nii et täpsem tähendus oli ette antud. Teatud tähenduslik seos sõnaga analüüs on eesti sõnal sõel. Ometi jääb sõelumine analüüsimisest nagu kaugele ja on eesti keeles koormatud erinevate tähendustega. Häälikumuutmismängu käigus tuli mulle meelde geomeetria mõiste kõõl ja sealt see sõõl, sõõlamine tekkiski. Kuigi ma ise olen seda sõna siin-seal kasutanud, sai see laiemalt tuntuks alles Harry Potteri raamatute kaudu, kuhu Krista Kaer pidi tõlkimise käigus hulk tuletissõnu leidma. Seal sai sellest sõnatüvest sõõlamiskübar, mis uusi õpilasi vaagis ja laiali jaotas. Eks see kübar pidi neid õpilasi enne otsustamist ka an alüüsima“.
Nõnda sai käes olev luulekogumik endale nimeks „Sõõlatud luule.“ „ (Ilmet, P. (2013) Sõõlatud luule. Eesti Keele Sihtasutus, lk. 421.)
Peep Ilmet pakkus omalt poolt välja, et psühhoanalüüs võiks kõlada kui inimmeele sõõlamine ja vastavalt siis psühhoanalüütik kui inim-meele sõõlaja. Sõõlamise sõna kasutamise katse on seotud sooviga viia inim-meele sõõlamise ehk siis psühhoanalüüsi keel lähemale eesti keelele ja kaugemale inglise või saksa keelest tulenevatest võõrsõnadest. Uku Masingu mõttes tuua keel, mida kasutame kliinilises töös, indoeuroopa duaalse mõtlemise ruumist tagasi mitmekesise eesti keele ehk sugri-mugri meele juurde.


Tjah, oskaks ise ka välja mõelda arukaid eestikeelseid vasteid sellistele õudustele nagu institutsionalisatsiooniprotsess.

Sunday, September 21, 2014

Linnupiim

Eile Linnupiima süües tuli jutuks, et kust see nimi üldse tuleb. Taipasin, et mul on kuidagi poolteadvustamatult sellele alati olnud mingi isiklik pseudoetümoloogia: Linnutee on inglise keeles Milky Way ja kui need kaks kokku panna ja "tee" ära võtta, jääbki järele lind ja piim ja miks mitte seda kommile nimeks panna. Nüüd, kui ma olen selle turvalise "loogilise seletuse" absurdsuse lõpuks ära tundnud, ei saa aga ju edasi elada nii, et ma ei teagi, kust "Linnupiim" tuleb. Pealegi ei ole Linnupiim ainult komm, vaid (väikese tähega) ka taim:
Niisiis, mis ühendab lindusid, piima, seda lillekest ja vanaema lemmikkomme?
Kuna mul ei ole oma ajaga midagi tarka teha, eks ole, sain teada järgmist:

1) mõned linnud tõepoolest "lüpsavad" piima (põhiliselt tuvid, aga ka pingviinid ja flamingod). See eritub mingist näärmest linnu pugus ja täiskasvanud lind öögib, eks ole, siis selle välja pojukesele nokka. Pidi olema väga rammus ja toitev kraam ja linnupoegade kasvule jõudsalt kaasa aitama. Piimale, nagu meie teda teame, sarnaneb too ollus Wikipedia sõnul siiski vähe, meenutades pigem "kahvatukollast kohupiima".
2) Linnupiim, ei tea, kas siis tuvi pugust nõrguv sekreet või mingi kujuteldav delikatess, olevat juba Vana-Kreeka aegadel ihaldatavat haruldust tähistanud.
The concept of avian milk in fact stretches back to ancient Greece, when Aristophanes uses ὀρνίθων γάλα (Greek "ornithon gala", the milk of the birds) as a proverbial rarity (Ar. Vesp. 508). A similar expression lac gallinaceum (Latin for "chicken's milk") was also later used by Petronius (38.1) and Pliny the Elder (Plin. Nat. pr. 24) as a term for a great rarity.
Wikipedia osutab, et Slaavi muinasjuttudes esineb stseen, kus kaunis printsess, panemaks proovile tema kätt taotleva sangari vahvust ja kavalust, saadab tolle tooma "ainukest fantastilist luksust, mida tal endal veel pole: linnupiima". Poola keeles on ptasie mleczko samuti väljend lihtsalt "kättesaamatu delikatessi" tähistamiseks, bulgaaria keeles öeldakse тук/там и от пиле мляко има ("siin/seal leidub isegi linnupiima"), viidates siis, ma kujutan ette, mingitele pudrumägedele ja piimajõgedele?
Praegu linnupiimana tuntud maiuse leiutaja, poolakas Jan Wedel, sai 1936. aastal nime valikul väidetavalt inspiratsiooni oma Prantsusmaa-reisist, kus ta olevat endalt küsinud: "Mis võiks inimese, kellel on kõik olemas, veel õnnelikumaks teha?" („Czegóż to potrzeba do szczęścia człowiekowi, który ma już wszystko?”) ja mõelnud: "Ehk ainult linnupiim" – ptasie mleczko.
Venemaal hakati 1967 Vladivostokis ja 1968 Moskvas tootma птичье молоко nimelist kommi. Kui see väga populaarseks muutus, algas 1975 linnupiima masstootmine Krasnõi Oktjabris. (Nüüd on see vist Rot Front ja toodab ikka veel muuhulgas ka linnupiima.)
Mul ei õnnestunud leida andmeid selle kohta, millal Eestis Linnupiima-kommi tootma hakati, aga ehk on see nimi sealtkaudu koos kommiretseptiga siiagi tulnud. Aga linnupiim on ka sõnastikes kaunilt seletatud ülekantud tähenduses kui " imeliselt hea roog" (ÕS) või "kujuteldav imeroog" (EKSS):
*.. lapsed enam ei tea, mis väärtus on leival ning nõuavad tönnides ei tea mis linnupiima – J. Peegel.
3) Kreeka keel lahendab ka linnupiima kui lillenimetuse mõistatuse: liigiperekonna nime Ornithogalum (et siis ornitoloogid + Galatea) olevat pannud kreeka arst ja botaanik Dioscorides u 40-90 AD. Ühe allika järgi seetõttu, et ta õied avatuna piima meenutavat (kuigi mis seal siis lindudega pistmist?); teise järgi kasutas Dioscorides seda üldnimetusena taimede kohta, millelt sai kleepuvat ollust, mida määriti okstele, et püüda pisikesi linde (bird-lime).
Ingliskeelset tõlget vaadates pole küll lindude püüdmisest midagi räägitud, ainult mainitud piimvalgeid õisi, mis suletuna hoopis rohukarva paistavad.
Encyclopaedia Londinensis nendib, et ornithogalum on kujunenud "etümoloogide komistuskiviks" ja toob ära erinevaid seletusi, mida aegade jooksul pakutud. Keegi Ambrosinus arvab, et nimi viitab kas läikivvalgetele õitele või valgetele mugulatele-juurtele. (Joseph Pitton de) Tournefort seostab asja ikka lindudega ka, nimelt on need õied valged ainult avatuna (seestpoolt) ja õielehtede alumised pooled on rohelised, nii et need meenutavad mõne linnu tiibu. Entsüklopeedia hindab õigeks ainult Linné seletuse, et ühe linnupiima liigi näol, mida inglise keeles tuntakse rahvapäraselt Petlemma tähe ja eesti keeles botaanilise täpsusega sarik-linnupiima nime all, on tegemist Piiblis mainitud "tuvisõnnikuga":
2Kn 6:25 Siis tuli Samaarias suur nälg; ja vaata, nad piirasid seda, kuni eesli pea maksis kaheksakümmend seeklit hõbedat ja kortel tuvisõnnikut viis seeklit hõbedat.
Kui täht-tähelt tõlgendades on arvatud, et seda suurepärast ainet (mida ma võin kõigile soovijaile omaenese rõdult kortlikaupa pakkuda lausa ainult 4.99 hõbeseekli eest!) kasutati kütusena, siis entsüklopedistid osutavad, et Palestiinas on linnupiim levinud taim ja tema juurikas tavaline toidupoolis; nime seletab lille sarnasus reaalse linnusitaga, mille "valge või piimjas osa, lindude uriin, vastandub tuhmrohelisele", täpselt nagu linnupiima õitel.


Heebrea ja araabia keeles tuntigi seda lillekest "tuvisita" nime all, nii et eks mõni keel ole mõnes kohas poeetilisem kui teine... Sellenimelist kommi oleks, ma kujutlen, samas märksa raskem müüa.
4) "linnupiim" A. Kivi "Seitsmes vennas":
JUHANI: Mis meil siin viga olla? Mis puudub?
TIMO: «Ei jumala arm ega linnupiim.» Ait on moona täis
ja tuba soe. Ise püherdame siin õlgedel.
JUHANI: Püherdame siin nagu mullikad kahisevail õlgedel.

Võime saunas käia, kui tahame, kui aga tuju tuleb, ja süüa,
kui maitseb. — Kuid nüüd oleme juba täis. Ei siis muud kui
aitäh toidu eest ja koristame laua.
 Soome keeles:
JUHANI. Mikä on meidän täällä ollaksemme? Mitä puuttuu?
TIMO. »Ei Jumalan armoa eikä linnunkaan piimää». Aitta on ruokaa täys ja pirttimme lämmin. Täälläkin kiiriskelemme oljilla.
JUHANI. Täällä kiiriskelemme kuin mullikat kahisevilla oljilla. Kylpeä taidamme koska miellyttää, koska vaan päähämme pistää, ja syödä koska maistaa.—Mutta olemmehan jo ravitut miehet. Ei siis muuta kuin siunaamme säkkiämme ja korjaamme pöydän.

Timo lause on märgistatud tsitaadina. Kust see võetud on, huvitav?
Vene keeles olevat külluses elavate inimeste kohta väljend "neil puudub ainult linnupiim", mis tähendab umbes 
"neil on kõik (mida hing oskab soovida vms)". Ja kui rikas ka taevariiki pääsevat sama palju kui kaamel 
läbi nõelasilma, siis ehk puudub tal ka jumala arm...? Ei tea, kust see väljend ikkagi tuleb. Piimä tähendab kusjuures 
ju otsesõnu hoopis hapupiima (vrd maito). On ta siis eesti keelest tükkis üle võetud või mis. Ei tea, ei 
oska päriselt etümoloogiateadust teha ja tegelikult peaks õppima. Äh. 


Tuesday, September 2, 2014

Jumalagajättudega seoses meenub Udo Uibo vaimustavast raamatust loetud tõsiasi, et nõuka ajal olla agarad komnoored lausa nõudnud sõna спасибо käibelt kaotamist, sest sellest paistis liiga selgelt läbi algne väljend 
спаси бог ("päästa, Jumal") (samuti nagu eesti aituma on "kuluvorm sõnaühendist aita Jumal;" aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh.").
Aga pärast seda raamatut mul on tunne, et pole enam midagi öelda. Peale selle, et see on etümoloogianohiku unelm ja soovitan seda kõigile lausa pealetükkivalt.

Saturday, March 15, 2014

harjumus pole veel arusaamine

Tõnu Õnnepalu kirjutab Betti Alveri võõrsõnakasutusest: "Ühest Betti Alveri luuletusest" ("Ainus armastus. Valik esseesid" Tallinn: Varrak.)
Fantôme on prantsuse keeles vaim, tont, ilmutus, illusioon, kodukäija, pettekujutlus jne. Sõna tuleb kreeka keelest ladina keele kaudu, samast tüvest pärineb ka fantaasia. Betti Alveri võõrsõnakasutus on alati äärmiselt täpne, autentne, samuti kui tema „päris“ eesti keele kasutuski. Ta ei pruugi ühtegi sõna poolteades, huupi, ainult umbkaudu aimates selle tähendusi ja päritolu, nii nagu enamasti kasutatakse nn võõrsõnu tänapäeva eesti keeles. Tõsi, suur hulk Alveri-aegsetest võõrsõnadest on tänaseks saanud eesti keele lahutamatuks osaks, nii et nad on sama palju võõrsõnad kui taldrik, raamat või kasukas (vana balti laen). Sõnad on unustanud oma päritolu, sest nende kasutajad ei tunne tavaliselt enam „algkeeli“: ei kreeka, ladina, prantsuse ega saksa keelt. Koos sellega on nende sõnade tähendus tihti vaesunud või muutunud koguni veidraks. Fantoom tähendab tänapäeva eesti keeles vist kõige rohkem ühte seiklusfilmi kangelast.
Kuid Alver kasutab vana Euroopa keelte sõnu veel sama kindlakäeliselt ja teadlikult kui sellesama vana Euroopa meetrumeidki. Märkame muide, et „Suurtes voogajates“ ei paigutu võõrsõnad mitte juhuslikult, vaid hoopis hämmastava korrapäraga, justkui nõuaks luuletuse täiuslik vorm siingi kindlat korda. Nimelt on iga salmi esimeses riimipaaris üks võõrsõna. Osalt on see muidugi seletatav aleksandriini nõuetega: vaid võõrsõnades on rõhk viimasel silbil. Kuid samas poleks nende kasutamine ka vältimatu. Need paarid on: fantoom/loom, sapp/etapp, lend/legend, paost/kaost.
Võõrsõnad nii silmatorkavates ja tähenduslikult olulistes positsioonides näivad midagi meelde tuletavat. Võib-olla seda, et miski pole ainult see, mis ta esimesel pilgul paistab. Võõrsõnade tähenduse tundmine pole niisama evidentne kui omasõnade mõistmine. Nad annavad Alveri luuletusele teatud esoteerilise varjundi, mis omakorda pole kuigi ilmne: meile võib tunduda, et saame aru, aga ei pruugi siiski päriselt saada. Omal moel teritavad võõrsõnad tähelepanu, viitavad sellele, et tegelikult pole ka nn omasõnade tähendus enesestmõistetav, et harjumus pole veel arusaamine. Teiseks aga annavad võõrsõnad Alveri luuletusele juurde geograafilist avarust: vaikimisi kõnelevad nad meile, et ka sõnadel on oma teekond, saatus, päritolu. Et needki, nii sarnaselt mõtetega, on kerged fantoomid, millel pole ei päriskodu ega ka fikseeritavat algust. Ja et nad ei kao jäljetult. Kuigi vanakreeka keel on „surnud“, jätkab väike „fantoom“-sõna vapralt oma teekonda, olles hetkel jõudnud ühe eestikeelse luuletuse esimese rea lõppu.
Sõnad nagu mõttedki võivad varitseda tagasituleku hetke. On ju küllalt näiteid, kus uutele asjadele leitakse nimeks mõni vana unustatud sõna. Samas võib küsida, kas ehk ei „teadnud“ need sõnad juba hallil ajal tolle tulevikuasja olemasolu? Ideed vananevad, heidetakse kolikambrisse või koguni ajaloo prügikasti, et nad sealt sajandeid hiljem välja kraamida otsekui uued. Võib-olla on inimkonnal olulisi mõtteid vaid piiratud hulk. On aegu, kui mõte on käibel, kogub enda ümber harjumuse tolmu ja saasta, kuni see saast ta lõpuks unustuse põhja viib – siis aga ühel päeval tõuseb ta jälle pinnale, hoopis ootamatus kohas, hoopis uuena ja puhtana, vaba külgekleepunud rumalusest, jälle tark ja oluline... Jah, te peate mu unustama, et te mind mäletaksite, et ma saaksin teile meelde tulla; ma pean surema, et elada.
(lk 39–41)

Tuesday, December 3, 2013

Tallinna tänavanimede etümoloogiaid (+ kaunis ülevaade eesti keele õppimise piinadest): http://www.tallinnstreets.com/

Thursday, October 17, 2013

taju, taip ja taim [eriti hoogsad järeldused]

Taju, taipama ja taim võivad etümoloogiasõnaraamatu sõnul pärineda samast tüvest. 
taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu' 
Selle sõna kindlateks sugulasvasteteks on märgitud soome tarju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip' ja karjala taju 'arusaamine'. Küsimärgiga (st pole "päris kindel, et esitatud sugulaskeelte vastes on märksõnaga sama tüvi") on toodud saami doadjit 'katki murda', komi tujn handi tij-, mansi taj-, kõik tähenduses 'kõlbama, sobima'; neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama' ja kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'.
Mida sellest järeldada? Kõik need arvatavad-ebakindlad vasted võivad haakuda taju ja taibu mõne seemiga eesti keeles, aga ei moodusta kokku mingit selgejoonelist tervikut. 
Taju artikkel jätkub:
Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjal vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome eeskujul, kuidon andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaslet 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna eisalgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka ↑taid, ↑taim ja ↑taipama.
Vaatame siis.
taid : taiu : taidu 'oskus, võime; oskused, kunst'
soome taito 'oskus, võime; oskused, kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka lõunaeesti murretes, kuid tähenduses 'aru, taip'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka vadja taitaa 'osata', taitaa 'vist, võib-olla', isuri taitaa 'võida, võimalik olla' ja karjala taitoa 'osata; võida, võimalik olla'. See läänemeresoome tüvi on tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas ↑taju. Vt ka ↑taie.
Niisiis seos oskuste, võimete, oskamise ja võimisega. Loogiline.

Aga taie ei ütle midagi uut:
taie : taide : taiet 'kunst'
soome taide 'kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuunduse ajal. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas ↑taid.
Vaatame edasi:
taim : taime : taime 'kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed'
? ←  balti *daig-
leedu daigas 'idu, võrse; (lava)taim, istik' 
Sugulaskeeltes (vadja, soome, isuri, Aunuse karjala, lüüdi, vepsa) on sarnase kujuga sõnadel samuti tähendused 'noor taim, istik, võrse'. Ja lõpuks vihjatakse ka:
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas ↑ taju.
Taim ei ole just esimene asi, mida taibuga seostaks - tajuda taimed ju veel võivad, aga taibata?; vegeteerimine tähendab peaaegu et vastupidist kui taipamine. Aga me pole veel taju artiklis viidatud kolmanda sõnani jõudnud.
taipama : taibata : taipan 'mõistuse abil milleski selgusele jõudma, millestki aru saama; millegi peale tulema, midagi teha märkama'
On arvatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome taipua 'painduda, koolduda, kaarduda; järele anda, nõustuda', karjala taipuo 'nõustuda, kohaneda; poolehoidu tundma hakata' ning murdesõna taibuma 'painduma' (võib olla soome keelest laenatud). See läänemeresoome tüvi omakorda on tõenäoliselt tuletatud samast tüvest mis sõnas ↑taju. Vt ka ↑taiutama.
Siit paistab juba huvitavam, mõnevõrra taoistlik tähendusvarjund. Mõistlikkus on paindumine, järeleandmine, kohanemine; arusaamine on nõustumine? Seos taimeriigi ja vegetaalse hingega saab selgemaks.
männina kooldu kiiva
nii sa jääd elama

[Taiutama 'vaarudes liikuma' tundub siin üsna ebaolulise seosena, pealegi on seal märgitud, et see võib olla nii taipama-taibuma-pesast kui ka "häälikuliselt ajendatud tüvi" (nii laias mõttes kui seda siin kasutatakse).]

Kui nüüd taju juurde tagasi pöörduda, siis sellised tähendused nagu 'kummardama, palvetama' ja 'kõlbama, sobima' ühilduvad sedasorti mõtlemisega veel enam-vähem, aga 'katki murdma' jääb justkui juba väga kaugele. Samas polnudki need päris kindlad vasted.

Teisi taipamise tähenduspusasse kuuluvaid sõnu vaadates avaldub ka teistsugune ("igermaani"?) mõtlemistüüp: algindoiraani keelest pärinevad aru, arusaamine ja arvamine ning ka alggermaanist pärit mõtlema tähistavad suhteliselt pragmaatilist vaimutegevust (esimesel vasted tähendustes 'hind', 'väärtus', 'hindama', 'ette aimama', 'mõistatama'; teisel 'mõõtma', 'hindama', 'väärtustama', aga ka '(kellekski/millekski) pidama').
Läänemeresoome-saami tüvest võrsunud selge ('hästi loetav, nähtav, kuuldav v haistmisega tajutav; kindel, ilmne; arusaadav; klaar, puhas; täielik, päris') ja seletama ('selgitamise ja lisaandmete v põhjuste, seaduspärasuste jms abil selge(ma)ks, arusaadava(ma)ks tegema; tõlgendama; rääkima ütlema, jutustama õiendama; olema võimeline (selgest) tajuma, meeleorganitega eraldama') aga seovad samuti (sensoorse) tajumise ja (mentaalse) taipamise, fenomeni ja noumenoni (ma ju hoiatasin, et hoogsad järeldused ja alusetud seosed, sorri). Selitama 'selgida laskma, vett heljumist vabastama' on samuti suhteliselt passiivne tegevus (vee selgimiseks on oluline seda just nimelt mitte liigutada).
Aru-arutamisega võiks ehk rahvaetümoloogiliselt seostada läänemeresoome-mari tüvest pärineva haru-harutamise-hargnemise-harunemise-arenemise-pusa, mis justkui klapiks kenasti analüüsi mõistega (nt hargnemine tähenduses 'osadeks jagunemine'). Aga keeleajalooliselt seal sugulust pole, harul on seosed oksa, reha ja karuäkkega.
Mõistmine, nagu juba kord mainitud, seostub mäletamise ja meenutamisega; aduma (arvatav läänemeresoome tüvi) aga omab sugulaskeeltes arvatavaid vasteid 'harjuda; innustuda' (soome aattua), 'harjuda; rahuneda, vaibuda' (isuri aattua ning karjala oattua). (See 'innustuda' on huvitav, aga soome keele etümoloogilist sõnastikku mul käepärast pole, nii et hetkel käsitleme seda oma hoogsate järelduste huvides lihtsalt anomaaliana.)

Mida sellest kõigest järeldada? Et eestlasel on kaks mõtlemis- ja mõistmisviisi: aktiivne, omakasupüüdlik arvestamine, ja passiivne, kontemplatiivne "asjadel (ise!) selgineda laskmine"?
Ja siis veel see mõtlemisviis, kus ebakindlatest ja ebapiisavatest andmetest tehakse HOOGSAID JÄRELDUSI ja alusetuid üldistusi. Aga ma ju hoiatasin.

voorus

Kui ladina keeles ja selle järeltulijates on voorus mehelik ja jõuline omadus (virtus - vir 'mees'), siis eesti keeles, nii palju kui etümoloogiasõnaraamatust järeldada võib, kannatlike omadus, võime oma korda oodata, oma kord ära teha, korralik olla?
voorus : vooruse : voorust 'moraalselt positiivne omadus' ↑ voor3

voor3 : vooru : vooru 'järjekord; võistluse järk'
leedu vora 'rida, rodu'
*
vadja vooro 'järjekord, kord; (söögi-)kord'
soome vuoro 'järjekord, kord; vahetus'
[...]
voorus on 1850. aastatel loodud tuletis.
Vot.